... oli Mäemõisa mõisa karjamõis, see asub Läänemaal, Haapsalust umbes 18 km lõuna poole, umbes poole kilomeetri kaugusel merest. Koht on populaarne linnuvaatlejate seas, kuna mõis asub Matsalu rahvuspargi lähistel ja jääb täpselt lindude rändeteele. Kuid isegi ühele keskmisest suuremale mõisahuvilisele võib see pisike mõisa(karjamõisa)koht olla täitsa tundmatu. Läänemaale iseloomulikult on tegemist tagasihoidliku hoonega ja pigem meenutab see mõnda suuremat talumaja. Tegemist on ühekordse palkhoonega, maja ees on väike veranda. Maja ümber tavapärane park või iluaed puudub, kuid sinna on rajatud suur õunapuuaed. Lähiümbruses on ka mõned endised mõisakompleksi kuulunud kõrvalhooned.
Tuuru nime sai karjamõis seetõttu, et Nakamaa nime kannab hoopis üks lähedalasuv talu ja Altmõisa nime sai endale Altmõisa Külalistemaja, mis asub seal kohe kõrval. Nii saigi endine Nakamaa karjamõis nime endale Tuuruks küla järgi, kus ta ka asub. Nakamaa karjamõis kuulus Mäemõisa mõisale, kuid müüdi 1860. aastatel ära ja jäi lihtsalt mõisamaakohaks. Peahoone on ehitusaeg on täpselt teadmata aga erinevad allikad annavad ehitusajaks 1879. ja 1883. aasta ning see ehitati toonase talukoha omaniku Heinrich Langebergi poolt elumajaks. Hoone ehitusdaatum 1879 pärineb Ridala vallavalitsuse talundilehelt 14. juunist 1939.a., teine daatum, 1883, selgub tulekindlustusest, mis koostati 14. märtsil 1884 ja kus on märgitud, et: "Hoflage Nakkama elumaja on täiesti uus ja heas seisukorras. Hoone suurus 10 x 6 sülda ja kõrgus 1 süld, 3 jalga, seinad puust, katusekatteks “Röth” (pilliroog?), majas 2 kerisahju." Hoones on säilinud algseid talalagesid, laiadest laudadest põrandaid, samuti algupäraseid uksi, aknaid, aknasuluseid, piirdelaudu jne. Hoone on olnud läbi aastakümnete (alates 1940-ndatest) erinevate omanike valduses, selle aja jooksul oli tehtud mitmeid sisemist algupära rikkunud ümberehitusi, kuid tervikuna on hoone siiski hästi säilinud ja saanud praeguseks heaperemeheliku omaniku.
Nakama karjamõisas tegutses alates 1886. aastast kuni 1896. aastani õigeusu Mäemõisa kogudus, seniks kuni valmis kirikuhoone Sinalepas. Tallinna Linnaarhiiv on avalikustanud ühe huvitava foto, millel on aasta ja ühe kuu vanune Maria Bežanitskaja koos oma hoidjaga 15. juulil 1886. Hoidja oli palgatud üheks kuuks 4 rublase palga eest, kuna Maria ema pidi kuhugi ära sõitma. Maria oli tollase Mäemõisa (Sinalepa) Püha Nikolai õigeusu kiriku esimese preestri (aastatel 1883-1889) ja tema naise, Viljandist pärit Serafima (neiuna Rajevskaja), esimene laps. Pildi on teinud fotograaf on P. Lantz Pärnust. Ida-Preisimaalt pärit Wilhelm Carl Paul Lanz tegutses Pärnus fotograafina aastail 1870−1918. Raske on selgitada, kas foto on tehtud Pärnus Paul Lanzi stuudios või Bežanitskite tollases elukohas Nakamaa karjamõisas Ridala kihelkonnas. Teada, on, et suviti tavatses Paul Lantz mööda maad ringi rännata (Allikas: Tallinna Linnaarhiiv).
Tuuru karjamõisas lõppesid hiljuti renoveerimistööd. Majast sai avatud kogukonna- ja tegevuskeskus, mille eesmärk on väärtustada ja tutvustada Läänemaa talupidamiskultuuri. Karjamõisas on võimalik rentida ruume seminaride ja koolituste ning pidulike sündmuste tarbeks. Samuti saab seal korraldada toiduvalmistamise koolitusi, majas on kesksel kohal suur ja hubane köök kuhu mahub palju töökaid käsi.
Vahvat lugemist Tuuru karjamõisa lähiajaloost leiab Altmõisa Seltsi lehelt ehk lugu sellest kuidas Tuuru karjamõis endale toreda perenaise Meeli sai. Samuti sellest, kuidas oli elu-olu algusaastatel ja kuidas tänaseks on karjamõisa maja saanud uhkemaks kui kunagi varem. Saab vaadata ka pilte milline maja ja aed enne välja nägid - väga suur töö on tehtud ja rõõm on näha, et väärikas maja on saanud võimaluse edasi elada. Tuuru karjamõisal on ka oma sotsiaalmeedia leht, mille kaudu saab neil silma peal hoida ja olla kursis kõikide vahvate sündmustega, mis neil plaanis on.
Kasutatud kirjandus:
Kultuurimälestiste register Inventariseerimise ankeet Nakkama mõis
Tallinna Linnaarhviiv
Opmerkingen