Muuga mõis asub Lääne-Virumaal, umbes 30 km kaugusel Rakverest, suunaga Peipsi järve poole. Muuga mõisaga on seotud kaks kultuurilooliselt olulist isikut, kunstnik Carl Timoleon von Neff (1804-1876) ja kirjanik Eduard Vilde. Muuga küla on esmamainitud 1526. aastal. Keskajal kuulus mõis Pirita püha Birgitta kloostrile ning seal elanud munkade järgi on mõis saanud oma saksakeelse nime - Münckenhof - munkade mõis. Enne Neff´ide aega oli mõis Rootsi kuningriigi omanduses aga ka mitmete aadlisuguvõsade valduses. Kuulus Zoege von Manteuffelile, Klugenitele, Bergidele, Uexküll-Güldenblandidel, Vietinghoffidele. 1860. aastal ostis mõisa Carl Timoleon von Neffi abikaasa Dorothea Louise Auguste von Neff (sünd. Kaulbars), kellele kuulus ka Piira mõis.
Kuid kõigepealt Carl Timoleon von Neffi päritolust ja kunstnikuelu algusest. Neff sündis 1804. aasta septembris Püssi mõisas, sealse guvernandi Felicite Neffi vallaslapsena. Felicite Neff oli mõisa saabunud sama aasta kevadel Prantsusmaalt, kui Gerdruta Berg (Sangaste rukkikrahvi vanaema) oli käinud sealt mitmesse mõisasse guvernante ja toatüdrukuid palkamas. Seega oli Felicite Neff Püssi mõisa saabudes juba lapseootel, kuid siiani on saladuseks jäänud, kes võis olla Carl Timoleon Neffi isa. Paari aasta pärast oli Felicite Neff juba tööl teises mõisas - Stackelbergidele kuuluvas Triigi mõisas.
Felicite Neff olevat 1815. aastal tagasi Pariisi pöördunud ja elanud seal oma poja saadetud rahast. 1815. aastal asus Neff õppima Rakvere kreiskooli. Arvatavasti oli Carl Timoleon Neffi esimene kunstiõpetaja Triigi mõisniku abikaasa, Anna Sophie von Stackelberg (sünd. Zoege von Manteuffel), kes oli kunstnik. 1822. aastal on Carl Timoleon Neffi kasuisana märgitud Heinrich Zoege von Manteuffel, kes oli Anna Sophie vend. Nii sattus Carl Timoleon Neff oma kasuisale kuuluvasse Küti mõisa, kus oma äia juures elas Karl von Kügelgen (Kügelgen oli tunnustatud maalikunstnik, Venemaa keisri õukonnakunstnik). Küti mõisas peeti kodukooli, kus õppisid Karli poeg, tema venna poeg ja ka Carl Timoleon Neff. 1825. aastal õppis Carl Timoleon Dresdeni kunstiakadeemias, kus läbis 3-aastase kursuse kaheksa kuuga. Peamiselt tegeles Carl Timoleon portreede maalimisega, 1827. aastal siirdus ta Peterburi, kus ta tõusis lühikese ajaga nõutud portretistiks. 1830. aastal maalis Neff Nikolai I tütarde portreed, mis tõi talle nii tuntust, teenistust ja uusi töid. 1831. aastal sai ta tsaar Nikolai esimeseks õukonnakunstnikuks, pälvis oma suurejooneliste maalide eest Peterburi Iisaku katedraalis ja tsaari residentsides Anna ordeni, Püha Stanislavi ordeni, Vladimiri tähe ning sai hiljem riiginõuniku ning siis salanõuniku tiitli. 1838. aastal abiellus Neff Mõdriku mõisast pärit Dorothea Louise Auguste von Kaulbarsiga (1804-1882). Neil sündis kaks last - 1839. aastal Mary (Maria Louise) von Neff ja 1841. aastal Reinhold Heinrich Gaston von Neff.
Vasakult paremale: Carl Timoleon von Neff´i poge Reinhold Heinrich Gaston von Neff ja tütar Mary (Maria Louise) von Neff. Reinholdi abikaasa Emilie Natalie Alexandrine Johanna von Stackelberg ja nende kaks tütart.
1844. aastal võeti Neff Vene aadlisse. Kuna Neff sünnipäraselt oli vallaslaps ja Eestimaa Rüütelkonda ei kuulnud, siis ta ise ei saanud siin mõisat osta, kuid seda sai teha tema abikaasa ja 1850. aastal ostis Neffi abikaasa Piira mõisa ja 1860. aastal Muuga mõisa. Nii Piira kui Muuga mõis olid ostes majanduslikult väga kehvas seisus, kuid Neff olevat väga armastanud Piira mõisa ilusat loodust ja idülli. Piira mõis oli Neffile suvemajaks, kuna ülejäänud aasta viibis ta Peterburis. Piira mõisas olid ka ruumid mida ta sai kasutada ateljeena. Kuna aja jooksul ostis Neff oma reisidelt kokku väärtuslikke kunstiteoseid (graafilisi lehti, maale, skulptuure, raamatuid), siis vajas ta suuremat ja esinduslikku maja, kus oleksid need väärikalt välja pandud. Ja selleks pidi saama Muuga mõisa uus elumaja.
Uue peahoone ehitus algas 1866. aastal, kuid väga vaevaliselt, kuna mitu korda vahetus ehitusmeister - esimene kadus joonistega, teisel oli viinaviga, kolmas oli hullumeelne. 1871. aastaks oli peahoone nii valmis, et võis hakata mõtlema sisustamise peale. Fuajee suur marmorist trepp sai paika 1872. aastal. Lõplikult valmis hoone alles 1877. aastal, vahetult peale Carl Timoleon von Neffi surma. Neff ise viibis Muugal viimast korda 1873. aasta suvel. Tema tütar Mary kirjutas oma mälestuseraamatust järgmist: "Mu isa saatus oligi luua, mitte aga naudiskleda. Seetõttu ka, mis tal jäigi oma isikliku silmaga nägemata, seda oli talle tuhatkord antud näha oma loovas fantaasias".
Muuga mõisa marmorist trepp on kingitus Venemaa keisrilt Aleksander II-lt, see on valmistatud hinnalisest Carrara marmorist. Mõlemal pool treppi on valgest marmorist lõvikujud, mis on koopiad Caneva poolt valmistatud lõvifiguuridest, mis kaunistavad paavst Clement XIII hauamonumenti Roomas Püha Peetri katedraalis. Fuajee värvilahendus on algne ja valmis 1877. aastal, kuid on hiljem korduvalt üle maalitud.
Trepist üles jõudes jõuab väiksemasse vahesaali, kust pääseb nii suurde saali kui ka salongidesse. Peahoone keskseks ruumis on saal - see ulatub läbi hoone ja on ka kõige esinduslikum - akendealust vahekaart kannavad kaks karüatiidi (naisfiguuri kujuline tugisammas), marmorkamin, kaks suurt kahhelahju, uste kohal on maalingud, säilinud on neorokokoo ornamendiga kardinapuud, mis olid algselt osaliselt kullatud ja osaliselt hõbetatud. Kamina kohal on skulptuur "Madonna lapsega" (tuntud ka kui "Must Madonna"), mille kompositsioon on algselt pärit Iisaku katedraalist. Selle all on tekst: "MATRIS DEI IMAGO QUA NIKOLAI 1-MI MUNIFICENTIA BASILICAE PETROP. S. ISAACI DALMATI FASTIGIUM ORNAVIT.OPUS VITALI.". ("Jumalaema kujutis, mis Nikolai I heldusest ehib Peterburi P. Iisaku katedraali katuseviilu. Vitali teos.").
Saalist paremale kätt jääb mõisahärra kabinet, seal asub jahiteemaline kamin (puidust) mis on tellitud Peterburist. Kamina kohal olevat rippunud Neffi abikaasa portree.
Saalist vasakule jäi proua tuba, mis on planeeringult sarnane kabinetiga, nurgas on samasugune kahhelahi nagu kabinetis. Kuid laedekoor on siin rikkalikum - rippvanikud ja loorberipärjad.
Trepihallist üles tulles jääb mõlemale poole kaks salongi. Ruumid on sarnase plaanilahendusega, samuti on mõlemas ruumis kaminad ja valged kahhelahjud. Ülejäänud ruumid majas on tagasihoidlikumad.
Allkorruse koridorsüsteem on huvitav - paralleelselt kulgeb kaks koridori, maja keskel on need ühendatud võimsate kaartega.
Kõrvalhoonetest on säilinud mõned üksikud hooned - "vanamõis" ehk endine peahoone - hilisem teenijate- ja ametimeeste maja, karjakastell, küün, viinavabrik, kellatorn, tuulik ja möldrimaja.
Pargi rajamisega alustati 1868. aastal, milles Neff olevat ise väga aktiivselt osalenud. Pargi serval asub pargivärav, mis on ehitatud aastal 1873. Tiik kaevati 1871. aastal.
1882. aasta suri Neffi abikaasa ning mõisa päris poeg Reinhold Heinrich Gaston von Neff (1841-1906). Ta oli abielus Emilie Natalie Alexandrine Johanna von Stackelbergiga (1845-1916), kellega neil oli kümme last. Peale Reinhold Heinrich Gaston von Neff surma päris mõisa nende kõige vanem poeg Timoleon Karl von Neff (1871-1919). 1919. aastal mõis võõrandati aga mõisa süda jäeti Neffi kasutada. Timoleon Karl von Neffi lesk ja tütar siirdusid ümberasujatena Saksamaale, kuid Eestisse jäi nende poeg Heinrich Georg Moritz Eugen von Neff (1915-1940).
Heinrich kogus oma vanaisa Carl Timoleon von Neffi maale ja soovis luua Muuga mõisasse muuseumi ning koondada kokku tema tööd. Heinrich tapeti 1940. aasta kevadel Muuga mõisa lähedal olevas talus, kuhu ta oli läinud endale päevatöölisi kauplema. Ta olevat parasjagu vestelnud peretütega, kui tallu oli ilmunud Heinrich Reial, kohalik lihunik, kes olevat olnud joobes. Reial ja Neff sattusid sõnavahetusse, mille peale Reial haaras revolvri ja tulistas kahel korral Neffi. Neff sai silmapilkselt surma. Viimane Muuga mõisa valdaja oli Heinrichi ema, Anna Marie Barbara Dorothea von Neff (sünd. Engelhardt), kellelt see võõrandati 1941. aastal. Neffide kunstikogu jäi paariks aastaks ilma omanikuta. Osa sellest sai sõja ajal kannatada, osa läks kaotsi, osa pärandus sugulastele. Suuremad ja väärtuslikumad asjad viidi aastatel 1946-1948 Kunstimuuseumisse - kokku toodi ära 65 eset (maalid, skulptuurid, mööblit jms). Algselt Muuga mõisa peahoone saalis seisnud Milose Venust saab nüüd imetleda Kadrioru lossi fuajees.
1944. aastal kolis mõisa peahoonesse kool ja kool tegutseb seal siiani Muuga Põhikooli nime all. 2020. aasta suvel müüdi mõis erakätesse ja see tähendab seda, et kool sulgeb oma uksed paari aasta pärast. Esialgsete plaanide järgi tahab uus omanik mõisa renoveerida ja külastajatele lahti hoida.
Kuidas on seotud Muuga mõis ja Eduard Vilde?
Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865. aastal Simuna kihelkonnas Pudivere mõisas. Mõned nädalad pärast sündi lahkus Vilde perekond Pudiverest. Tõenäoliselt koliti Jüripäeval, s.o. 23. aprillil, see päev oli mõisateenijate palgalepingute sõlmimise ja kohavahetamise tavakohaseks tähtpäevaks. Algul asus isa – Jüri Vilde Muuga karjamõisa Ediverre kupja kohale, sealt aga peatselt Muuga mõisa aidamehe ametisse. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Siin möödus ta lapsepõlv ja siin veetis ta hiljem oma koolivaheajad kuni 1880. aastani, mil ta vanemad mõisateenistusest lahkusid ja Tallinna asusid. Vilde ise on oma hilisemates jutustustes lapsepõlvest kirjeldanud erilise imetlusega Muuga mõisa härrastemaja, mille toretsev interjöör koos kauni mõisapargiga oli mõisamaja teenijaskonna lastele kui salapärane muinasjutumaa, kus tohtis mängida üksnes pererahva kodust eemaloleku ajal. Muretu lapsepõlve kõrval süübis noore Vilde mällu aga ka traagiline seik mõisamaja aiast, kus relvastatud soldatid armutult talurahvale ihunuhtlust jagasid. Kuigi väike Eduard oma silmaga peksmist tunnistama ei pidanud, jättis toimunu noormehe hinge sügava haava, andes talle hilisemas elus ainestikku "Mahtra sõja" peksusteenide kirjeldamiseks. Muuga mõisa pargis, peahoone vastas asub tema mälestussammas.
Kasutatud allikad:
Vikipeedia Carl Timoleon von Neff
Vikipeedia Karl von Kügelgen
Virumaa Teataja Kunstnik Piira ja Muuga mõisahärraks
Kultuurimälestiste Register. Muuga mõisa ajalooline õiend
Uus Eesti (1940) Joobnud märatseja kuritegu
Muuga Põhikool Eduard Vilde lapsepõlv Muugas
Virumaa Teataja Pika ajalooga Muuga mõisa omanik mõtleb suurelt
Ajaloolised fotod on pärit Rahvusarhiivi fotode andmebaasist
Comments