Nov 10, 2021

Laimetsa mõis

Kesk-Eestis asuv Laimetsa mõis asutati 17. sajandi esimesel poolel ning see kuulus koos Jalametsa mõisaga Põltsamaa lossipiirkonda, mis oli Hermann Wrangelli valduses. 1640. a kuulus Laimetsa Niels Dublerile ja Jalametsa Claus Brandtile. Mõisate reduktsiooniga läksid mõlemad mõisad riigile, kelle käes olid need veel 1780. aastal. Seejärel läks mõis Gustav Reinhold von Stackelbergi omandusse.

Aastatel 1801-1814 oli mõisa omanikuks Moritz von Engelhardt (1779-1842), temast sai hiljem Tartu Ülikooli mineraloogia-geoloogiaprofessor. Tema uurimusele toetudes leiti 1829. aastal Uuralist Venemaa esimesed teemandid, seniajani arvati, et teemante leidub vaid troopikamaades - näiteks Indias või Brasiilias. 1814. aastal pantis ta Laimetsa, koos Jalametsa mõisaga, Koigi mõisa omanikule Johann Georg von Grünewaldt´ile (1763-1817). 1824. aastal nende lapsed abiellusid ehk Moritzi vanim tütar Alexandra Eveline abiellus Johann Georgi vanima pojaga. Peale Johann Georg von Grünewaldti surma läks mõis tema teisele pojale Otto Magnus von Grünewaldt´ile (1801-1890).

Otto Magnus von Grünewaldt koos oma teise abikaasa Julie Mariega Rositteriga

Otto Magnus sai hariduse Tallinna Toomkoolis ja Peterburi 3. Gümnaasiumis. Tartu Ülikoolis õppis ta kameralistikat, Göttingeni ülikoolis zooloogiat, lisaks õppis ta ka veel Bonnis ja Pariisis. Kreisisaadikuna võttis ta osa 1840. aastatel agraarreformi väljatöötamisest ning täitis maanõuniku ametikohta alates 1857. aastast. Aastatel 1843 ja 1845 saatis ta suurvürstinnat Jelena Pavlovnat tema välisreisidel. Grünewaldt osutus valituks, sest suurvürstinna soovis kaaslaseks väga kohusetundlikku ja haritud meest. Peale Otto Magnus von Grünewaldti surma päris mõisa üks tema poegadest, Johann Georg von Grünewaldt (1835-1901). Johann Georg oli teenistuses suurvürst Konstantin Nikolajevitši juures husaarirügemendis leitnandina. Lisaks Koigile ja Laimetsale, kuulus talle ka Prandi mõis. 1862. aastal abiellus ta oma isa venna tütre Julie Elisabeth (Elsbeth) von Grünewaldt´iga. Elsbethi isa oli Esna mõisa omanik. Viimaseks Laimetsa omanikuks jäi nende poeg Otto Johann Werner von Grünewaldt (1866-1932). Tema õppis Kollmanni eragümnaasiumis Tartus ning seejärel Tartu Ülikoolis poliitökonoomiat. Tema abiellus 1894. aastal ja samuti oma isa venna tütrega, Aa mõisast pärit Jeanette Mathilde Elisabeth (Lisbeth) von Grünewaldt´iga.

Laimetsa mõisa peahoone 1971. aastal. Allikas: Kultuurimälestiste register Mõisate ülevaated (1976-1978)

Neorenessanss-stiilis peahoone ehitati 1863. aastal, hoone uhkem külg jääb pargi poole - läbi kaaravadega akende avaneb kaunis vaade pargi sügavusse. Park on rajatud vabakujunduslikus stiilis samal ajal peahoonega. Pargi kõige väärtuslikum osa on peahoone taga asuv suur looklevalt ja mitmerindeliselt ääristatud servadega pargiaas. Pargiteede võrk pole säilinud. Peahoonest loodes asus viljapuuaed, kagus olev pargiosa on ümbritsetud kiviaiaga. Peahoone lähedusse jäävad avarad muruväljakud, park läheb sujuvalt üle metsapargiks. Pargis on naturaliseerunud lupiin ja käoking.

Peahoone ja tee vahel asub tiik, mis ajalooliste plaanide järgi on varajasem kui peahoone ise. Majandushooneid on napilt - need on ümber ehitatud või varemetes. Mõisasüdames asub ait-kuivati poolvaremetes hoone, endised tallid-laudad, need on koduks hobustele. Mõisasüdamest veidi eemale jääb moonakatemaja varemed. Koiki viiva tee äärde jäävad ühed tuvastamist vajavad varemed, raamatus "Järvamaa mõisad" on pakutud nendeks kas rehehoonet või masinakuuri. Mõisakompleksi kuulus ka juustukoda, see olevat lammutatud 1980. aastatel.

Ait-kuivati 1971. aastal. Allikas: Kultuurimälestiste register Mõisate ülevaated (1976-1978)

Kui sõita Laimetsast Oisu poole, on ühele poole teed istutatud tammed ja teisele poole lehised. Allee viis jäägrimajja ning mööda seda olevat Laimetsa parun käinud jahil ja ratsutamas.

Mõisa võõrandamise ajal oli mõisa suuruseks 2025 hektarit ning kuna mõisal võlgu ei olnud, siis maksti viimasele omanikule Otto Johann Werner von Grünewaldtile kompensatsiooniks ligi 30 000 krooni. 1921. aastal asus mõisahoonesse Laimetsa kool, koolis oli sel ajal õpilasi veidi üle 20 ning nende kasutada oli 6 ruumi mõisahoonest. Esimese Eesti Vabariigi ajal asus hoones Laimetsa nimeline postiagentuur (Aitäh Ants Tagelile selle info eest!). 1980. läks hoone põlema ning on siiani varemetes.